Head uut aastat sõbrad! Ja vaenlased ka, sest ilma teieta ei saa kuidagi. Loodan, et saabus see 2011 igati normaalselt ja korralikult ja käitusite inimestena. Tõsi, paljud teist kogesid 1. jaanuaril, mõned ka hiljem, europohmelli. Esmalt võib see ju olla üsnagi positiivne, võtad oma tavapärase pohmelli, jagad selle 15.6466'ga läbi ja polegi asi nii hull. Alles jääb selline pisipohmell. Kuid siin tuleb vältida teatavaid asju. Kogenumad peohundid teavad nagu aabitsatõde, et peo käigus ostetud asjade tšekid tuleb hävitada. Mitmel põhjusel. Ei ole naisel või mehel vaja teada, kus käisid ja mida ostsid ja loomulikult pole sada aastat vaja hommikul esimese asjana näha, kui palju pappi öölokaalidesse maha jäi. Ja nüüd, kus sa lähed 1. jaanuaril läbi netipanga oma arve kallale, soovitan nõrgema närvikavaga kodanikel validool keele all hoida. Isegi kui väljas ei käinud, on ikkagi arve 15,6466 korda väiksem. See ongi see päris õige europohmell.
Ja teadmiseks neile meestele, kes kardavad, et kõik asjad on euroga 15,6466 korda väiksemad, paanikaks pole põhjust. Vaadake ikka miinuskraade õues, külmaga tõmbabki kokku.
Kuidas puutub sellesse meie president? Kas tema on ka 15,6466 korda väiksem? Võib olla, ma ei tea palju ta oma proua trenniterrori all kannatades alla on võtnud. Ja vahet pole, sest nagu ütlevad klassikud: "See alles jääb." Mina pole nii tark, et kommenteerida presidendi kõnesid. Ja hetkel Kadriorus pesitseva härra Ilvese suhtes on mul teatav respekt. Kuid on asju, mida ma tahan öelda ja ütlen ka. Ma isegi ei tea, on see presidendikantselei teema, on see telekanalite teema, kuid üks asi on minu meelest valesti.
Selleks on kellaaeg, mil läheb meie telekanalites eetrisse presidendi kõne. Mõelge, mida teeb enamus Eesti Vabariigis 31. detsembril kell 23.50? Lasnamäelased on juba pea tund aega uues aastas elanud, ennast viinast oimetuks joonud ning paar korda tülitseda ja lepppida suutnud. Ülejäänud? Panevad koridoris riideid selga, võtavad külmkapist šampust välja, sätivad rakette, vormistavad aasta viimast suguakti, ärkavad jne. Ühesõnaga kõike muud kui pühaliku ilmega teleka ees. Nii vestavadki meie presidendid juba aastaid oma kõnesid tühjadele tubadele, poolikutele pidulaudadele ja valves olevatele online ajakirjanikele, kes siis sellest kokkuvõtte teevad. Mida meie omakorda hiljem loeme. Kui viitsime.
Minu ettepanek? Kõne on hea asi, on tore kui juht räägib inimestega. Kuid las ta räägib siis, kui teda ka kuulatakse. Inimesed kantseleis on vaeva näinud, laske me siis tunnustame seda vaeva.
Mina aga jätkan kuni ikka särtsu on. Eile kella viiest õhtul kuni poole kolmeni öösel ei olnud. Eesti Energia soovis meile pingevabat uut aastat. Aitähh, oli tore ja rahulik. Ei olnud õhus elektrit ega midagi.
0 comments:
Post a Comment